Kokkuvõte: Definition and Theory of Web-based Youthwork - Eeva Sinisalo-Juha and Päivi Timonen

Online noorsootöö meetodid

Noorsootöötajad hakkasid kasutama internetti kui töövahendit juba 1980. aastate lõpus. 21. sajandi esimesel kümnendil on virtuaalne noorsootöö mitmekesistunud erinevate teenuste ja rakenduste näol. Tegevused ja töömeetodid on arenenud käsikäes tehnoloogiaga. Internet on noorsootöö jaoks loomulik keskkond, kuna noorsootöö sihtrühm, noored, on seal.

Mõisteid, mis seonduvad virtuaalse noorsootööga ei ole noorsootöö maastikul veel defineeritud. Internetis tehtavat noorsootööd on sõnastatud mitmeti: virtuaalne noorsootöö, virtuaalsed interaktiivsed teenused, veebipõhine noorsootöö, online dialoog ja arvutikeskne noorsootöö.

Virtuaalse noorsootöö meetodid on järgmised:
1. Veebipõhine noorsootöö – noortekeskuste koduleheküljed, veebipõhised info- ja nõustamisteenused, avatud noortekeskused internetis, noorte osalus ja konsultatsioonid veebis, reaalajas ja hilisemad (st näiteks noor ei saa oma küsimusele kohe vastust, vaid siis kui isik kelle käest soovitakse saada nõustamist internetti tuleb mingil kindlaks määratud ajal) dialoogid;
2. Online noorsootöö – online dialoogid, online reaalajas noorsootöö, virtuaalsed noortekeskused, multi-professionaalne online töö;
3. Noorte tegevused onlines – noored inimesed ise edendavad ja arendavad oma virtuaalseid tegevusi;
4. Väline kommunikatsioon – sotsiaalmeedia kommunikatsiooni planeerimine ja rakendamine;
5. Õppimise edendamine – osalustegevused onlines;
6. Meedia haridus veebipõhises noorsootöös – interneti turvalisus ja privaatsus, internetivõrk, osalustegevused onlines;

            Veebipõhine noorsootöö ja noorsootöö teooria

Soomes on olnud noorsootöö praktikas ja teoorias teineteisele võõrad. Noorsootöö lai spekter ei sobi ühegi teadusvaldkonna juurde, mis tähendab, et ükski konkreetne teadus ei kaitse noorsootöö rolli ja tähtsust. Puudused noorsootöö teoorias on takistanud selle loomist näiteks haridusvaldkonnas.

Kui vaadata noorsootöö teooriat, siis tuleb mõista, et üks osa teooriast viitab teaduslikult tõestatud materjalile ning teine osa koosneb parimast praktikast, mis on aja jooksul omandatud. Tuginedes normatiivsele teooriale, siis esimene ehk teaduslik osa annab selged suunad ja metoodika noorsootööks. Selle eesmärk on mõjutada noorte käitumist ja seisukohti erinevate küsimuste ja nähtuste kohta.

Kui läheneda noorsootööle aga praktilisest küljest, siis selline teooria ühendab teadmisi sh kirjutamata teadmisi ja isiklikke oskusi. Samuti ühendab see professionaalse noorsootöö, ühiskondliku tegevuse ja vabatahtliku töö, mis on seotud noorte tegevusega.

Teoreetilised noorsootöö mõõtmed

Noorsootöö teooriat on võimalik vaadelda ka läbi erinevate mõõtmete. 6 erinevat definitsiooni koos veebipõhise noorsootöö teooriaga moodustavad vihmavarju teooria.

Noorsootöö 6 mõõdet on:

1. Ühiskond ehk idee ideaalsest ühiskonnast. Sellisel juhul on noorsootöö eesmärgiks liikuda vastava eesmärgi – ideaalne ühiskond – suunas. Eriti kehtib see normatiivse teooria puhul, mis seab eesmärke ja määratleb meetodeid, mille eesmärgiks on arendada ühiskonda läbi noorsootöö. Noorsootöö valdkonna jaoks on ideaalne ühiskond aktiivsetest kodanikest koosnev kogukond.

2. Inimlikkus, millele viitavad nii normatiivsed kui ka praktilised teooriad noorsootöös, sisaldades endas sisseehitatud kontseptsiooni inimese olemusest. See mõte võib olla selgesõnaline või mitte. Näiteks strateegia mänge mängides on noor passiivne arvuti ekraani vaataja või aktiivne tegevuse toetaja? Samamoodi võib ideaalne noormees olla aktiivne kodanikuühiskonnas või füüsilisest isikust peegeldav mõtleja. Noorsootöös on arusaam, et inimese olemust ei mõjuta töökeskkond, kus noored kokku puutuvad, olgu see siis veebipõhine noorsootöö, mõni üritus või avatud noortekeskus. Loeb noorsootöötaja panus.

3. Jätkusuutlikkus, mis käsitleb inimese ja looduse vahelisi suhteid. See mängib suurt rolli näiteks teooriates, mis taotlevad seiklust ja eksperimentaalsust. Teisalt kuuluvad siia alla ka noorsootöö teooria, mida rakendatakse Soome kodutütarde ja skautide ning loomakaitse organisatsioonides, mille eesmärk on kujundada ideaalset suhet inimese ja looduse vahel. Jätkusuutlikkuse ideele võib läheneda nii praktilisel kui ka filosoofilisel tasandil. Jätkusuutlikkuse tagab see, et on võimalik osutada konkreetseid teenuseid, nagu näiteks google earth, google view, mis võimaldavad kasutajatel vähendada oma ökoloogilist jalajälge reisides virtuaalselt autentsed kohtades. Idee eesmärk noorsootöö teoorias on näha kõige puhtamalt ideid ühiskonnas ja inimeses.

4. Noorsootöö eesmärgistatus. Veebipõhine noorsootöö on nähtav näiteks mittetulundusühingute töö meetodites. Noortele võimaldatakse järelvalvet ja seltsi, samas ka informatsiooni ja koostööl põhinevaid mänge. Alternatiivina võib ideaalseks ühiskonnaks pidada ka sellist, kust on võimalik erinevaid teenuseid, näiteks noorsootöö, sotsiaaltöö, tervishoid, kasutada ühes kohas, reaalajas. Mõte on saavutada noorsootöö sihtotstarbelisus, et ta oleks igal pool ja igal ajal võimalikult kättesaadav.

5. Noorsootöö meetodid, mis põhinevad noorsootöö eesmärkidel. Meetodite olemasolu seob noorsootöö haridusvaldkonnaga. Eriti kerkib see sidusus esile veebipõhises noorsootöös, kus online vestluseid nähakse kui noortega kontakti loomise võimalust, samuti nähakse mänge kui ennetustöö tegemise võimalust. See näitab, et veebipõhisesse noorsootöösse tasub investeerida.

6. Väärtused. Noorsootöö teooria väärtused on mitmekesised. Väärtused võivad põhineda nii inimõigustel, laste õigustel või kitsamas mastaabis näiteks linna või valla visioonile/arengukavale tugineda. Noorsootöö peab olema selgesõnaline ja kavanadama koostööd erinevate organisatsioonidega, seetõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu sellele, mida on edastatud ning kuidas on seda tehtud! Oluline on määratleda sihtrühm ja lähtuda eesmärgist.

Läbi eelnevalt nimetatud kuue mõõtme on võimalik noorsootööd mõista. Põhiline küsimus on, et noosootöötajad võtaksid selle aja enda jaoks, mõtlemaks, mis on nende töö motiivideks.

Veebipõhine noorsootöö hariduse valdkonnas

Nieminen on oma noorsootöö artiklis arutlenud noorte hariduse positsioonist ja noorsootööst hariduse valdkonnast. Formaalharidus viitab haridussüsteemile, mis hõlmab koole. Formaalhariduses on õpilaste areng süstemaatiline ning läbinud teatud etapid ja jõudnud mingile tasemele, saadakse vastavasisuline tunnistus või diplomi. Nagu formaalharidus nii ka mitteformaalne haridus on tulemustele orienteeritud, kuid viimane toimub väljaspool koolikeskkonda. Mitteformaalne õpe toimub tööl, kodus või vabal ajal, näiteks internetis, teisisõnu see pole piiratud.  Informaalne õpe on igasugune õppimine, mis võib olla kasvatuslik, kuid enamasti on tegemist ettekavatsemata tegevusega, millele enamasti ei järgne tunnistuse saamist. Smithi arvates leiab informaalne õppimine aset arutluste ja vestluste käigus, mis võivad toimuda ükskõik millal ja kus. Põhirõhk on olukordadel ja kogemustel, mida õppija ei saa sundida. Smith kirjeldab, et informaalne töökeskkond on vabam kui formaalõppe keskkond. Koolitaja peab tagama ohutuse ja tagama rühmaliikmete võrdse kohtlemise. Võtme roll on õpetajal, kes peab suutma luua keskkond, mis soodustab õppimist.

Jututuba „Mandel” on loodud Save the Children organisatsiooni poolt, kus lapsed ja noored saavad rääkida oma muredest koolitatud täiskasvanutega kui ka eakaaslastega. Töötamine antud jututoas eeldab teadmisi ja vestlusoskust ning oskust töötada professionaalselt noortega.

Noorsootöötaja kui kasvataja

Foreman on öelnud, et  noorsootöötaja peaks endast arvama kui kasvatajast. Kuigi noorsootöö on mitteformaalne õpe, siis seda hinnatakse siiski kasutades pedagoogilisi kriteeriumeid.  Foreman on öelnud, et noorsootöö on ennekõike töö, mis toetab noore inimese isiksuse arengut. See töö nõuab hariduslikke akte, et võimaldada õppimist.

Noorsootöö võib hõlmata nii planeeritud ja planeerimata õpisituatsioone. Mõlemas toimub õppimine vastavalt õppekavale, meetodid ja sisu suunavad tegema tegevusi dialoogiga. Noorsootöös põhineb õpe noorte võimete arendamisele olukordades, mis võimaldavad õppimist.

Foreman arutleb ka erilisest rollist, mida noorsootöötaja näeb noore silmadest. Paljudel noorsootöötajatel on erilised oskused, mida nad kasutavad ka oma töös. Selles kontektsis on oluline, et noorsootöötajal oleksid pedagoogilised oskused, mis aitavad noorel saada osaliseks ja õppijaks, mitte lõpetada ainult publikuna. Teiseks eripäraks noorsootöös on õppimine gruppides ja läbi grupitöö. Seetõttu peab mitteametlik õpetaja olema võimeline juhtima noorte õppeprotsessi ning olema saadaval olukordade analüüsimiseks, et võimaldada eneseanalüüsi. See on väljakutseks Virtuaalsele noorsootööle.

Batsleer (2008, 5-13) kirjeldab noorsootöötajat mitteametliku õpetajana, kelle ülesanne on minna sinna, kus asuvad noored. Meetod
on vestlus, mida tuleks selles kontekstis mõista dialoogina mitte jututoana. Noored on aktiivsete kodanike asemel pelgalt tarbijad. Mitteametlikud kasvatajad peavad suutma arvestada noortega nii nagu nad on, mitte väiksete täiskasvanutena. Paljud virtuaalnoorsootöö teenused kasutavad jututubasid. Kuigi see töömeetod võib tunduda lihtne kasutada, siis see võib nõuda suuri pingutusi, eriti siis kui on tegemist noorte jaoks raskete teemadega. Nii reaalajas kui ka hilisem (mitte kohene vastamine)  interneti dialoog kujutab endast võtme meetodeid virtuaalses noorsootöös. Nendes teenustes puutuvad noored kokku
sotsiaalmeedia või noorsootöö teenustega läbi vestluse, chattimise teel.
Interneti vestlusi peetakse sageli  rühmades või väikestes rühmades. Teenused pakuvad samuti  võimalusi üks-ühele aruteludeks.

Traditsioonilistes inimsuhetega tegelevate ametites toimub töö spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud ruumis, nagu klassiruumis, terapeudi kabinetis või arstikabinetis. Kuid noorsootöötajatel peab olema võimalik teha oma tööd, näiteks arvuti taga, kus tuleb luua rahulik ja turvaline kohtumine keskkonnas, kus on lai valik konkureerivaid tegevusi. Noorsootöötajad peavad suutma hinnata noore isiklikku ruumi, et olla piisavalt lähedal – aga mitte liiga lähedal.

Online kohtumistel on noortel eriti lihtne liikuda. Nad saavad jälgida mitmeid veebisaite korraga ja kipuvad tegema oma valikuid spontaanselt. Online  kohtumisi, ruumi ja tegevusi tuleb hoolikalt planeerida, kui eesmärk on luua side noore inimesega.

Üks noorsootöö põhimõtteid on noorte osalus vaba tahte alusel. Samuti kohtab noorsootöös pigem inimestevahelisi suhteid kui struktuure. Noorsootöös keskendutakse rühmas õppele, mis samal ajal annab noortele kuuluvustunnet ja osaluskogemust. Informaalset haridust võib pidada vormis, mis võimaldab osalemist demokraatlikus kodanikuühiskonnas. Ka see eesmärk  noorsootöös on võimalik saavutada veebikeskkonnas. Samas tuleb siinkohal tõsiselt mõelda selle üle, kas ka Facebookis mingile teemale „meeldib” nupu vajutamine on noorte osalus?

Probleem, millega noorsootöötajad tihti kokku puutuavad on noorte apaatia, mis on sageli noore jaoks kui kaitserüü muudatuste ja ebakindluse eest. See on keeruline probleem, mida püütakse enamasti lahendada noorte kaasamisega projektidesse, programmidesse, üritustesse, mille eesmärk on aktiviseerida noori.

Noored panevad noorsootöötajaid proovile ka internetis, samamoodi nagu tehakse avatud noortekeskustes. Kuna internetis on noorel võimalus vastav aken lihtsalt kinni panna, siis on noorsootöötajatel vaja efektiivseid professionaalseid oskusi, mis võimaldavad antud inimesel noorega kiiresti kontakti luua, saavutada usalduslik suhe, et noor ei sulgeks vastavat lehekülge, kus suhtlus toimub. Vastaval juhul võib noor jääda informeerimata, nõustamata, kaasamata jne. Virtuaalses noorsootöös mängib samuti väga olulist rolli konfidentsiaalsus noore ja kasvataja vahel, kuid see ei pruugi tähendada, et kasvataja ei anna mingisugust infot edasi spetsialistidele (näiteks lastekaitsele).

Arutledes noore täiskasvanuks saamise üle, siis on öeldud, et noorsootöö tugevuseks on vabatahtlik töö, mis arendab noortes automaatselt võimet edaspidi iseseisvat elu elada ning oma tegude eest ka vastutust võtta.

Noorsootöö peaks taotlema mitteformaalse ja professionaalse õpetaja/kasvataja seisukohta just nagu varases lapsepõlves õpetamine. Noorsootöö peaks näitama noorsootöö valdkonna ekspertide pädevust ja teadmisi. Sellisel juhul on töötamise meetod aktiivne kohalolek ja vaatlemine. Mitteametlik õpetaja peab suutma eristada noore tegude provokatsiooni ja reaalseid vajadusi. Koolitaja reaktsioone ja juhtimisalast kogemust näitab tema ametialane pädevus.

Üks eripära vabahariduses on suhe noore ja noorsootöötaja vahel. Tavaliselt juhuslik käitumine noorsootöös, võib põhjustada segadust ja arusaamatusi. Näiteks võib noor inimene enda jaoks seda tõlgendada, kui sõprust. Noorsootöötaja peab teadma, kuidas hoida suhet suhtumisega noor kui klient. Noorsootöötaja peab olema võimeline tabama ära selle, kas noort kiusatakse, kuigi see võib olla väga hästi peidetud. Noorsootöö peaks pakkuma turvalist ja konfidentsiaalset atmosfääri, millele on lihtne läheneda, kui teised keskkonnas osutub midagi  ohtlikuks või risk kiusamise ohvriks langeda suureneb.

Veebipõhine noorsootöö on arenenenud üha professionaalsemas suunas, toimub pidev noorsootöötajate koolitamine virtuaalses keskkonnas toimetulekuks ning on olemas eraldi spetsialistid, kes ainult vastavas valdkonnas tegutsevad.

Põhifunktsioonid veebipõhisel noorsootööl

Nieminen on määratlenud 4 peamist noorsootöö funktsiooni: sotsialiseerumine, individualiseerimine, hüvitis/kompenseerimine kui ka ressursid ja nende jaotamine. Lisaks defineerib ta ka ühe nn peidetud funktsiooni: kontroll. Sotsialiseerumise funktioon noorsootöös viitab noore seotust kultuuriga, ümbritseva keskkonnaga. Noorsootöötajalt nõuab see teadmisi ja oskusi, samuti kommunikatsiooni väärtuste ja tavadega. Individualiseerimise funktsioon kannab endas noore isiksuse ühiskonnas toimetulevaks liikmeks kasvatamist, st noort, kes on iseseisev ja sõltumatu, teadlik oma vajadustest ja eesmärkidest. Siinkohal on alguspunktiks noore vajaduste ärakuulamine, äratundmine ja austamine. Noortel peaks olema ruum, kus nad saavad arendada oma isikuomadusi. Veebipõhine noorsootöö pakub informatsiooni, küsi-vasta jms teenuseid/lehekülgi. Selliste teenuste puhul vastatakse noortele 5 tööpäeva jooksul.

Kompenseerimise funktsioooni lähtepunktiks on puuduste ja raskuste parandamine sotsialiseerumise ja individualiseerimise funktsioonides. Eesmärk on tegeleda ähvardava võrdõiguslikkusega ja mittediskrimineerimisega ning toetada neid noori inimesi, kes on ühiskonnas kõige haavatavamal positsioonil. Veebipõhine noorsootöö vähendab erinevusi erinevates tingimustes elavate noorte vahel. See võimaldab noortel saada juurdepääsu vähemalt mõndadele teenustele, sõltumata nende elukohast.

Noorsootöö funktsiooniks on mõjutada ühiskonna noori erinevate mõjutusvahendite abil. Teiseks eesmärgiks on treenida noori mõjutama oma otsuseid ise. Seda nimetatakse ka demokraatliku riigi kodanikkonna kasvatamiseks, mis sisaldab meediapädevuse õpetamis noortele.  Noorte jaoks on sotsiaalmeedia väga lihtne mõjutusvahend. Tuleb siiski märkida, et mõjutamine läbi sotsiaalmeedia ei too mingit kasu, kui kanal on sobimatu. Algatuskanal võimaldab noortel teha ettepanekuid ning ja osaleda algatusprotsessides.

Kontrolli funktsioon kohaldatakse noorsootööle väljast poolt. See ei ole oma olemuselt ise noorsootöö, kuid see kannab endas noorsootööle omaseid aspekte, eetikat. Näiteks see, et virtuaalse noorsootöötaja ülesanne on jälgida ja tagada jututubades korralik käitumine ning märgata igasugust kahtlast tegevust.

Veebipõhises noorsootöös on oluline silmas pidada noorsootöö põhilisi printsiipe, sest noorsootöö on noorsootöö sõltumata sellest, millises keskkonnas seda rakendatakse. Noorsootööl on internetis palju tööd teha ja seda on ka internetiavarustesse vaja.